Abi pere- ja lähisuhtevägivalla ohvritele Eestis: kontaktid ja praktilised sammud

See lehekülg käsitleb Eestit ja abi, mida saab lähisuhtevägivalla korral. Meie aitame sul olukorra järgi õige kontakti valida: otseses ohuolukorras helista kohe 112, kui vajad tuge, nõu või suunamist, helista Ohvriabi kriisitelefonile 116 006, ning laps võib ise pöörduda Lasteabi numbrile 116 111. Lehekülje keel ei näita sinu asukohta: kui viibid teises riigis, kasuta selle riigi juhendit. Meil on olemas ka Prantsusmaa juhend ja Rumeenia juhend, mis kirjeldavad teiste riikide abi süsteeme. Kõik andmed selles juhendis on kontrollitud 10. novembril 2026 – ja otseses ohuolukorras ei saa sa endale viivitust lubada – helista koheselt 112.

Hädaolukord: helista 112

Eestis on 112 hädaabinumber, mille kaudu jõuad kiirabini, päästjate ja politseini; kõne on tasuta ja vastab Häirekeskus. Kui helistad, ütle kõigepealt, kus viibid – täpne aadress või lähim tuntud koht – ja seejärel, mis toimub: „Mu kaaslane ähvardab mind praegu ja ma kardan oma elu pärast“, lisades täpse aadressi ja asukoha. Kui keegi on vigastatud, ütle seda otsekohe, et kiirabi saadetaks. Vasta rahulikult ja lühidelt operaatori küsimustele – nii jõuab abi sinuni kiiremini. SMS-112 on eritingimustega teenus; kontrolli enne selle kasutamisele lootmist Häirekeskuse kasutustingimusi ja registreerimisnõuet. Seda ei saa pidada kõigile automaatselt kättesaadavaks vaikseks hädaabikanaliks. Ära kogu tõendeid enne abi kutsumist: sinu turvalisus on alati tähtsam kui dokumentatsioon ja sa ei tohi jääda ohtlikku olukorda ainult selleks, et midagi pildistada või salvestada.

Ohvriabi kriisitelefon 116 006 – tuge ööpäev läbi

Ohvriabi kriisitelefon on Sotsiaalkindlustusameti teenus kõigile, kes on kogenud vägivalda – füüsilist, vaimset, seksuaalset või majanduslikku –, hooletussejätmist või muud kuritegu, samuti nende lähedastele ja tuttavatele. Nõustajad kuulavad sind ära, jagavad teavet abivõimaluste kohta ja suunavad vajadusel õige spetsialisti juurde. Helistada võib mis tahes kellaajal numbril 116 006 ja välismaalt numbril +372 614 7393; 116 006 on Eestis tasuta; välismaalt helistades kontrolli oma operaatori tariifi. Nõustatakse eesti, vene ja inglise keeles. Kui sa ei soovi telefoni teel rääkida, saad alustada veebivestluse aadressil palunabi.ee ja jääda anonüümseks. Oluline on teada, et kõik pöördumised salvestatakse – see on kirjas ameti enda lehel, ja küsi enne isikuandmete jagamist, kuidas neid hoitakse ja millal võidakse infot teiste asutustega jagada. Ohvriabi ei asenda hädaabinumbrit: eluohtlikus olukorras helistad sa ikka 112. Kui sa ei tea, kust alustada, piisab lihtsast lausest: „Ma ei tea täpselt, mida ma vajan, aga kodus toimub asju, mis mind hirmutavad.“ Tempo valid sa.

Lapse kaitse: Lasteabi 116 111

Lasteabi on Sotsiaalkindlustusameti laste ja noorte abitelefon. Telefon töötab ööpäev läbi, igal päeval, helistamine on tasuta ja anonüümne ning pöördumised salvestatakse – see on lehel selgelt öeldud. Välismaalt helistades kasuta numbrit +372 600 4434. Lisaks telefonile saab lapseabi jututoas rääkida või kirja kirjutada; saidil on ka nupp, mis peidab veebilehe kiiresti, kui keegi läheneb. Lasteabi poole võivad pöörduda nii lapsed ise kui ka täiskasvanud, kes muretsevad lapse pärast ja tahavad nõu. Kui laps on otseses ohuolukorras, helistad sa kohe 112.

Kuidas valida õige kontakt

Olukord	Esmane kontakt
Vägivald käib praegu, otsene eluoht	112
Vajan tuge, nõu või suunamist	Ohvriabi 116 006, ööpäev läbi
Laps vajab tuge või keegi muretseb lapse pärast	Lasteabi 116 111, 24/7
Vajan turvalist majutust või nõustamist	Naiste tugikeskus – kõikides maakondades
Olen lähedane ja tahan nõu	Ohvriabi 116 006 – ka lähedaste jaoks
Mul on vigastusi	112, kui on kiiresti vaja; muidu perearst või EMO

Kuidas valmistuda kontaktiks ennast ohtu seadmata

Sinu telefon või arvuti võib olla jälgitav – jagatud asukoha, sünkroonitavate kontode või salvestatud sõnumite kaudu. Privaatne sirvimine ei peida kõike: külastused võivad jääda nähtavaks ruuteri logidesse, pilveteenustesse või kontodesse, millele vägivallatsejal on juurdepääs. Sellepärast ära muuda paroole ega kustuta ajalugu järsku – sellised muudatused võivad temas kahtlust äratada. Tee muudatused pigem rahulikult ja pärast nõuandjaga rääkimist, ning kasuta võimalusel seadet, millele vägivallatsejal juurdepääsu pole: töötelefon, raamatukogu arvuti või sõbra telefon. Vestlus aadressil palunabi.ee on vaiksem alternatiiv telefonikõnele. Sotsiaalkindlustusamet soovitab omalt poolt pakkida valmis hädavajalikud asjad ja võimalusel raha ning hoida neid sõbra juures või tööl – nii saad vajadusel kiiresti lahkuda. Kui sa pole kindel, mis on sinu puhul kõige turvalisem, küsi seda numbrilt 116 006.

Turvaline majutus, arstiabi ja õigusabi

Naiste tugikeskused tegutsevad kõikides Eesti maakondades ja teenus on tasuta; nõu küsides võid jääda anonüümseks. Keskused pakuvad esmast psühhosotsiaalset abi ööpäev läbi nii telefoni teel kui kohapeal, psühholoogilist nõustamist, juriidilist nõustamist – sealhulgas dokumentide koostamist ja tugi kohtus – ning vajadusel turvalist ajutist majutust koos lastega, kui senisesse elukohta jääda ei saa. Lähima keskuse leidmiseks helista numbrile 116 006 või vaata ameti lehel asuvat kontaktitabelit; küsi suunamist, ilma et eeldaksid, et kohe on vaba koht. Vigastused lase esimesel võimalusel fikseerida perearsti juures või EMOs – Sotsiaalkindlustusamet rõhutab, et vigastused võivad olla tõsisemad, kui esmapilgul tundub; seksuaalvägivalla korral pöördu seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (aadressil palunabi.ee/seksuaalvagivald) ja palu arstil info digilukku kanda, kui vägivallatsejal sinu andmetele juurdepääsu pole. Õiguslikult võid politseile kuriteateate esitada veebis aadressil politsei.ee või kohapeal – ja nagu amet rõhutab, ei pea abi saamiseks tõendeid esitama. Kohtulahendiga võidakse kohaldada lähenemiskeeldu, mille rikkumine on karistatav. Kuriteoohvri hüvitist saab teatud juhtudel taotleda; tingimuste kohta küsi nõu Ohvriabist või tugikeskusest. Meie ei luba ühegi menetluse tulemust – aga sul on õigus teada, millised võimalused olemas on.

Kui tahad aidata lähedast

Kõige olulisim abi on sageli kuulamine survestamiseta. Küsi, mis aitaks just praegu, ja paku konkreetset: koht dokumentide hoiuks, sõidu võimalus, kokkulepitud kood­sõna, millega saab ohust märku anda. Ära astu vägivallatsejale vastu – see võib suurendada ohtu inimesele, keda kaitsta soovid. Toeta teda sõltumata sellest, kas ta jääb suhtesse või lahkub, ja ära sea oma abi tingimuseks suhtest lahkumist. Nõu saamiseks võid ise helistada numbrile 116 006 – just seda võimalust see telefon pakub.

Korduma kippuvad küsimused

Kas ma saan abi taotleda ilma füüsilise vägivallata?

Jah. Vastavalt Sotsiaalkindlustusametile hõlmab lähisuhtevägivald vaimset, füüsilist, seksuaalset ja majanduslikku vägivalda – hirm, kontroll ja solvamine on ka vägivald. Sa ei pea ootama, enne kui juhtub midagi „küllalt tõsist“.

Kas ma pean tõestama, et teine inimene on „nartsissist“?

Ei. Nimetatud abiteenuste poole pöördumiseks pole sellist diagnoosi vaja. Kirjelda konkreetseid tegusid – ähvardused, kontroll, isoleerimine, hirm – ja seda, mis sinu igapäevaelus toimub. Diagnoose panevad tervishoiutöötajad ja see ei ole abi saamise eelduseks.

Kas ma vajan selle saidi raamatut – ja kust leian teisi artikleid?

Ei. See juhend ja avalikud ressursid töötavad sõltumatult igast tootest. Teisi eestikeelseid artikleid leiad siit.

Meie kontrollisime selles juhendis olevad telefoninumbrid, tööajad ja kirjeldused 10. novembril 2026. Numbrid ja tingimused võivad muutuda – uusimat teavet kontrolli alati sotsiaalkindlustusamet.ee, lasteabi.ee ja 112.ee lehtedelt. Otseses ohuolukorras helista 112 kohe, ilma viivituseta.