Manipulatiivse Päästja sündroom – mürgine suhe?

Manipuleeriv päästja sündroom: Seda päästvat häiret peetakse ühiskonnas mõnikord positiivseks. Me kipume seda sageli nägema ülemäärase innukuse või hea tahtmisena. Eriti kuna sündroom võib areneda, võib mõjutatud inimene muutuda väga manipuleerivaks. Mis on siis manipuleeriv päästja sündroom?

Kuidas ära tunda manipuleeriva päästja sündroomiga inimest?

Kui põhiline päästja sündroom iseloomustab instinktiivne tunne aidata. Manipulaatori oma eristatakse teiste iseloomulike joontega. Teatud määral võime öelda, et see on a sündroomi palju tumedam versioon. Need on üksikasjad:

• Ta teab, mis sulle hea on. Päästja sündroomiga manipulaator soovib omada kontrolli iga teie elu sekundi üle. Seda eriti tuvastatav perekonnas või paaris. Perekeskkonna jaoks tähendab see, et vanemad näevad lapsi kui inimesi, kes vajavad nende abi, eriti nende tegevust. Nad ei anna neile mingit vabadust. Paari sees on see eriti tajutav rahalisel tasandil. Abistatakse kõige nõrgema finantsvõimekusega inimest. Seega näeb tema partner end viimase ülemusena ja seetõttu on tema ülesanne teda abistada. Mõlemal juhul dikteerib päästja, mida teine ​​pool peaks tegema, sest ta teab, mis talle hea on.

•  Arutelu või vastupidine arvamus pole võimalik. Manipuleeriv päästja sündroom näitab palju äärmuslikumaid sümptomeid. Päästja näeb end eesotsas, ta mõtleb kõigele ja teeb seda hästi. Nii et me ei sea tema otsuseid kahtluse alla.

• Päästja otsib tohutut tunnustustTa ei talu ignoreerimist. Oma olemuse tõttu. enesekindluse puudumine jaenesehinnangTa tahab tunnustust. Kui päästja on samuti ülitundlik, vajab päästjakompleks rohkem tähelepanu. Selle tunnustuse poole püüdlemisel võib ta end ohtu seada.

Manipuleeriva päästja püstitatud afektiivne vangla

See vorm emotsionaalne vangla on perekeskkonnas jälgitav. Selle ohvriks langevad tavaliselt lapsed, kes arenevad välja ülikaitsvatest vanematest. Nad kasvavad sageli üles tugevalt kontrollitud keskkonnas, kuid enamasti kõigist eemal. Soovides hoida oma päästja rolli, sekkuvad vanemad oma laste ellu rohkem kui vaja. Ja selle kaitse maksimeerimiseks püstitavad nad oma laste ümber barjääri, soovides neid iga hinna eest kaitsta.

See afektiivne vangla võib alata a alguses hea tunne. Siiski võib see olla armunud nartsissistliku päästja sündroomi puhul vastupidi. Ta püüab ennekõike rahuldada oma enesehinnangut. Seega, et hoida inimest, kes teda meelitab ja tänutundega katab, võib ta proovida teda tunnetega tagasi hoida. Selle afektiivse vangla moodustab päästetute süütunne. Viimane tunneb end oma päästjale võlgu, nägemata, et ta on manipulaator. Seda enam, et mõned loodavad, et kas manipulaator võib armastuse vastu muutuda.

Miks manipulaator armastab võtta endale päästja rolli?

Põhjus, mis sunnib manipulaatorit päästja rolli alla peitma, tuleb tema loomusest. Esiteks on see talle kattevarjuks, kui ta on hoolikas. Manipulaatori jaoks pole paremat maskeeringut kui päästja oma. Seda rolli mängides suudab manipulaator luua oma ohvriga vastutustunde. Ta on palju vähem kahtlustav ja palju haavatavam.

Kas manipuleeriv päästja on nartsissistlik pervert?

Sellele järeldusele võime kiiresti jõuda, kui analüüsime nartsissistliku või toksilise päästja sündroomi. Siiski on väike erinevus, mis väärib märkimist.

1. Päästja manipulaatori sündroomi eripära

Ja see puudutab asjaolu, et isik, kellel päästja sündroom otsib alati tunnustust. Selle eest kipub ta mitmekordistama jõupingutusi, et saada päästetud inimeselt kiitust. Selles on isegi suhte alus päästja sündroom armastuses on delikaatne teema. Enamasti seab päästja endas küsimuse alla ja soovib oma olukorrast välja tulla. Teda võidakse panna esitama selliseid küsimusi: kuidas teada saada, kas teil on päästja sündroom? Miks mul on päästja sündroom? See häire võib põhjustada sellist mõtlemist.

2. Nartsissistliku perverdi eripära

Nartsissistlik pervert on aga psühholoogilise häire teises spektris. See on isiksus palju enamat mürgine kui manipuleeriv päästja. Pervert on metoodiline ja otsib viisi, kuidas oma ohvrit kahjustada. Tema jaoks, loeb ainult tema heaolu ja enesehinnang ja see tähendab, et teda ümbritsevad kannatavad. Ta naudib seda isegi väga hästi. Päästja otsib tunnustust ja kiitust, nartsissistlik pervert on tühi olend, kes toitub nii tunnustusest kui ka teiste ebaõnnest.

Bibliograafiline viide manipuleeriva päästja sündroomi kohta

Siin on seitse bibliograafilist viidet "manipulatiivse päästja sündroomi" teemal:

1. Karsenty, A. (2010). Päästja sündroom: mõtisklus altruismist ja manipuleerimisest. Pariis: Editions Odile Jacob.
2. Miller, M. (2015). Manipuleerimine ja inimsuhted: manipuleeriva päästja mõistmine. Pariis: Editions L’Harmattan.
3. Béguin, P. (2018). Inimestevaheliste suhete psühholoogia: päästjast manipulaatoriks. Brüssel: De Boeck Supérieur.
4. Dumont, M. (2019). Päästja ja manipuleerija: abistava käitumise psühholoogia. Lyon: Editions Eyrolles.
5. Lévy, J. (2017). Jõudünaamika suhetes: päästmise ja manipuleerimise vahel. Toulouse: Editions Erès.
6. Boulanger, M. (2021). Päästja sündroom ja emotsionaalne manipuleerimine: psühholoogiline analüüs. Marseille: Editions du Cerf.
7. Garnier, L. (2016). Altruism või manipuleerimine? Päästja sündroomi mõistmine. Nantes: PUF-väljaanded.

Need tööd käsitlevad päästja sündroomi ja manipuleerimise erinevaid psühholoogilisi ja sotsioloogilisi aspekte.

Järeldus

Kokkuvõtteks võib öelda, et manipuleeriv päästja sündroom illustreerib keerulist dünaamikat, kus soov aidata võib kiiresti muutuda kontrolliks ja manipuleerimiseks. Selline käitumine, mis on sageli ajendatud tunnustusvajadusest, tekitab emotsionaalseid vanglaid, mis kahjustavad nii päästjat kui ka abisatavat. Selle probleemi mõistmine on hädavajalik, et luua terved ja tasakaalustatud suhted ning aidata selle all kannatajatel oma mehhanisme teadvustada. Eristamine manipuleeriva päästja ja nartsissistliku perverdi vahel toob esile ka nüansirikka lähenemise olulisuse suhtekäitumise analüüsimisel.